2024

Järva vallas võib spordiaastat 2024 võib nimetada sõnadega stabiilsus ja järjepidevus. Järva Valla Spordikeskuses on jätkanud traditsioonilise sündmuste korraldamist (A. Nurmekivi jooks, Koeru Kevadjooks, Päkapikkude jooks, Andrus Noormägi korvpalliturniir naistele, jm.) ning ka uute võistluste/sarjade läbiviimist, mis sai ellukutsutud peale Järva valla Spordikeskuse loomist – Järva valla seeriavõistlus suusatamises, Järva valla võrkpallirahvaliiga, Järva valla suvevolle jm. Korraldati ka mitmeid suuremad spordivõistluseid, kus saime olla korraldajatele koostööpartneriks – discgolfivõistlused (Järva-Jaani 100, Järva-Jaani Open, Koeru lahtised- toimus esimest korda, Cramo võrkpalliturniir, E-Piim Rattapäev jm.).

Eraldi tasub mainimist Järva valla võrkpalli rahvaliiga, kus osales 9 võiskonda 91 registreerunud mängijaga. Osalesid järgmised võistkonnad: Imavere, Koeru, Järva-Jaani, Aravete, Ambla, Käravete, Päästekas, Võrgutajad ja Järva Vallavalitsus. Hooajavõitjaks tuli kolmandat korda järjest Aravete.

Uue alana tõime sisse sõudmise (sõudeergomeetritel). Kaasatud olid mudilased kuni veteransportlasteni välja. Eelsõidud toimusid Järva valla koolides kohapeal, eelsõitude parimad olid oodatud finaaletapile. Kokku võttis osa võistlustel 301 sõudmishuvilist.

Kanda on kinnitanud ka kõnnijalgpalli treeningud eakatele, eesmärgiga luua positiivseid emotsioone osalejatele. Treeningud toimuvad Imaveres, Järva-Jaanis ja Aravetel.

Võistkonna aladest oli esindatud Eesti Võrkpalli Rahvaliigas kolm võistkonda (meeskond, nais-, ja segavõistkond).  Kõige paremini läks meeskonnal, kes jõudis finaalturniirile, kus saavutati II koht.

Korvpallis võitis Järva Valla Spordikeskus/Aravete I koha Eesti Optibet rahvaliiga keskregioonis. Maikuus toimus regiooni võitjate finaalturniir, kus saavuati 4. koht.

Jalgpallis osales Eesti madalamates liigades FC Järva-Jaani, kes saavutas III liiga idatsoonis 10. koha. Uuel hooajal on kindlasti FC Järva-Jaani ambitsioonid kõrgemad.

Järva-Jaani saalihoki naised mängivad koos Tamsaluga Eesti Naiste Saalihoki Energialiigat, kus sellel hooajal saavutati 6. koht. Parim õnnestumine sellelt hooajalt oli Järva-Jaani naiskonnal Imaveres Aasta Alguse turniirilt, kus saavutati 2. koht.

Jätkuvalt on populaarsed Järva vallas toimuvad järvede jooksu etapid, pole harvad olukorrad, kus jooksuhuvilisi on üle 100.

Suvisel perioodil on väga populaarne Järva vallas rannavõrkpall, üle valla toimusid erinevad seeriavõistlused (Imavere paarisvõrkpall, Koeru karikavõistlused, Aravete rannavolle ja Ambla Suvevolle).

Oleme vallas jätkanud ka sammuvõistluste korraldamist (kevadel ja sügisel) läbi FitSphere äpi. Kahes võistlusest on osavõtnud pea 300 inimest ja tehtud on kümneid miljoneid samme.

Väga edukad olid ka Järva valla spordiklubid, kes tegelevad noortega. Ambla SK (suusatamine/orienteerumine), RRSuusaklubi (suusatamine), Järvamaa Matimehed (vabamaadlus), SK Vargamäe (tõstesport). Kõikide klubide noored on Eesti parimate hulgas ning saavutatakse järjepidevalt Eesti meistrivõistustelt ja muudelt võistlustelt auhinnalisi kohti.

Oleme hoidnud heas korras meie spordirajatisi. Järva valla Terviserajad (Aravete, Järva-Jaani ja Koeru) on hooldatud aastaläbi. Radasid kasutavad aktiivselt ratturid, jooksjad, discgolfi mängijad ja suusatajad.  Liikumisrajad koos discgolfi väljakutega on Järva vallas veel Koigis ja Imavere, kus talvehooajal saab ka suusatada. Väga head tööd teeb SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus. Kus tegevusi leiab aasta läbi, eelkõige talvel. Keskus sai 2024. aastal ka omale uue rajamasina.

Oleme tähtsaks pidanud ka oma valla võistlejatega osaleda suvistel ja talvistel Eesti omavalituste mängudel. Eesti omavalitsuste talimängud toimusid Tartu vallas. Järva valla sportlased olid esindatud viiel spordialal: murdmaasuusatamine, juhtide võistlus, kabe, lauatennis ja lumelaud. Kokkuvõttes saavutasime 15. koha ning suurte valdade arvestuses (üle 8000 elaniku) 7. koha.

Eesti omavalitsuste suvemängud toimusid augustikuus Kuressaares. Järva vald oli esindatud: spordijuhtide võistluses, petankis, juhtide võistluses, korvpallis, mälumängus, kergejõustikus, meestevõrkpallis, discgolfis ja naiste rannavolles. Üldarvestuses saavutasime 11. koha ning suurtest omavalitsustest olime kaheksandad.

Aastal 2024 toimus Järva vallas mitmeid juubeli sündmuseid. Koeru Kergejõustiku võistluseid on peetud järjest 60 aastat. Tava algatas 1965. aastal Uno Aan, kes korraldas võistlusi kolm aastakümmet. Teist samapalju on jätkanud Toomas Aan. Juubelivõistlustele oli tulnud oma võimeid mõõtma 41 sportlast, mis on viimaste aastate suurim arv. Korraldajatele tegi rõõmu, et sel aastal oli lisaks kohalikele noortele osalemas suur hulk endisaegseid Koeru tugevamaid kergejõustiklasi.

Sellel aastal oli juubeliaasta ka Toomas Berendseni 5-võistluses (kergejõustik). See mitmevõistluse jõuproov sai alguse 1990. aastate alguses Ambla staadionil kohalike meistrivõistlustena ja alates 2005. aastast jätkus Toomas Berendseni karikavõistlustena. Nagu ikka, oli kohal ka Toomas Berendsen ise, kes on sündinud 5.mail 1944.a. Ambla lähedal Linnape külas ja kes alustas oma kooliteed ning 1962.a ka lõpetas Ambla Keskkooli. Juba kooliajal mitmekülgse ja andeka spordipoisina silma paistnud sportlase edasine sporditee viis ta lõpuks maailma kümnevõistlejate absoluutsesse tippu. Toomas Berendsen on Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt kümnevõistluses võitnud hõbe- ja pronksmedali, võitnud Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid kergejõustiku üksikaladelt ja tulnud Eesti meistriks ja kolmekordseks karikavõitjaks ka võrkpallis. Aastatel 1972 ja 1973 kuulus ta ka maailma hooaja edetabelis kümne parema kümnevõistleja sekka isikliku tippmargiga  1973. aastal kogutud 8016 punktiga.

Ühtlasi tähistas Koeru Spordiklubi 100 aasta juubelit, mille raames korraldati mitmeid traditsioonilisi Koeru piirkonna spordisündmuseid (kergejõustik, jalgpall, jm.).

Sporditulemuste poolest oli väga hea aasta ka Järva valla sportlastele. Nebraska ülikoolis õppiv tõkkesprinter Johanna Ilves jooksis USA-s 100m tõkkejooksus isikliku rekordi, mis oli ka Eesti hooaja tippmargiks selle hetkel. Johanna tulemuseks mõõdeti 13,25 sekundit. Antud tulemus annab Eesti kõigi aegade edetabelis viienda koha jagades seda Türilt pärit Grit Šadeikoga.

Kaidy Kaasiku  valiti Eesti parimaks naissuusatajaks. Tallinnas restoranis Mimosa tunnustati 2023/2024 hooaja parimad suusatajaid. Parima Eesti naissuusataja tiitli pälvis Ambla SK suusataja Kaidy Kaasiku. Kaidy saavutas Falunis suurepärase 23. koha maailmakarika etapil, kui lõpetas 10km eraldistardi klassikatehnikasõidus võistluse 23. kohaga. Samal võistlusel oli Keidy Kaasiku 39. Märkimist väärib veel õdede Kaasikute tulemus Lahti klassikatehnika paarissprindis, kus saavutati 10. koht.

Kalju Abner võitis Euroopa meistrivõistlustelt pronksmedali. Luksemburgis toimusid 01.-04. mai Euroopa meistrivõistlused jõutõstmises. Tema tulemused olid: lamades surumine – 195kg (uus Eesti rekord), Jõutõmme – 250kg (Eesti rekordi kordamine), Kükk – 242kg (uus Eesti rekord). Kogusummaks 687,5kg mis on ühtlasi ka uus Eesti rekord ning lõpptulemuseks kolmas koht Euroopa.

Edukas aasta oli ka Andri Matrovile. Andri võitis 17.02.24 oma esimese täiskasvanute Eesti meistri tiitli kuulitõukes. Sellel hooajal tõukas ta ka uue isikliku rekordi, mis on 17,64m.

Järva Valla Spordikeskus soovib tänada meie ettevõtjaid ja aktiivseid spordiklubisid ja inimesi, kes panustavad palju, et sporditegevus oleks Järva vallas atraktiivne.

Toetajad: Thermoarena OÜ, Graanul Invest, Fibenol, Farm24, Kirsimari, Riinek OÜ, Idakeskus OÜ, Weber/Saint Gobain, Cramo, E-piim, AS Natural, AS Konesko, Tammelaks, Hunnting Grupp (Jäägri Villa), Saksiir, Rakvere Metsaühistu ja Järva Vallavalitsus.

Aitäh toetajatele ja spordisõpradele!