Järva vallas on iga aasta spordiaasta. Iga-aastaselt korraldame oma traditsioonilised võistlused (Ambla SK järvede jooks, A. Nurmevi jooks, Koeru Kevadjooks, Päkkapikude jooks, Andrus Noormägi korvpalliturniir naistele, Rava triatlon jm. Jätkame ka Järva Valla Spordikeskuse poolt ellukutsutuid võistluseid (Järva valla seeriavõistlus suusatamises, Järva valla võrkpallirahvaliiga, Järva valla suvevolle jm. Jätkuvalt toimuvad ka mitmed suuremad spordivõistluseid, kus oleme korraldajatele koostööpartneriks – discgolfivõistlused (Järva-Jaani 100, Järva-Jaani Open, Koeru lahtised discgolfis, Cramo võrkpalliturniir, Järva-Jaani rattavahetusegasõit jm.).

Aastaalguses korraldasime Järva vallas 10. Järva Talimängud, mis toimusid 1.-13. veebruarini, kus Järvamaa omavalitsused võistlesid saalihokis, kabes, males, koroonas, saalijalgpallis, discgoldis, lauatennises, dartsis, mälumängus, võrkpallis, birdšis ja suusatamises. Kokku osales spordialadel 350 võistlejat.

Eelmisel aastal alustatud sisesõudmine (sõudeergomeetritel) sai jätku ka tänavu ja huvi on jätkuvalt kõrge ja osavõtjaid palju. Selle aastasest jõuproovist võttis osa 488 osalejat, eelmine aasta oli vastav number 301.

Oleme vallas jätkanud ka sammuvõistluste korraldamist (kevadel ja sügisel) läbi FitSphere äpi. Kahes võistlusest on osavõtnud pea 300 inimest ja tehtud on kümneid miljoneid samme.

Jätkuvalt on populaarsed Järva vallas toimuvad järvede jooksu etapid, kus on tihti osalejaid üle 100.

Jätkusid ka kõnnijalgpalli treeningud Aravetel, Järva-Jaanis ja Imevares. Suur tänu eestvedajatele (Arto Saar, Taiga Laur, Malle Innos).

Uue alana korraldati Rava järve ääres SwimRun võistlus, kus kombineeritakse omavahel ujumine ja jooksmine oma reeglitega. Ujumisriided (ujumispüksid, trikoo või triatlonikombe) ja jalanõud on kohustuslikud. Kogu varustus (ujumisprillid, ujumismüts, jalanõud, jne.) tuleb kogu võistluse vältel endaga kaasas kanda.

Suvisel perioodil on väga populaarne Järva vallas rannavõrkpall, üle valla toimusid erinevad seeriavõistlused (Imavere paarisvõrkpall, Koeru karikavõistlused, Aravete rannavolle, Ambla Suvevolle ja Järva-Jaanis toimunud Suvelaegas).

Oleme hoidnud heas korras meie spordirajatisi. Järva valla jalgpalliväljakud saavad iga kevad suurhoolduse, hooldustööde käigus õhutatakse, liivatatakse ja tasandatakse väljakute murukate, lisaks külvatakse väetist ja muruseemet. Hooldustöid tehti Imavere, Koeru, Järva-Jaani ja Aravete jalgpalliväljakutel. Lisaks on hooldatud aastaläbi Järva vallas valgustatud Terviserajad (Aravete, Järva-Jaani ja Koeru). Radasid kasutavad aktiivselt ratturid, jooksjad, discgolfimängijad ja suusatajad. Liikumisrajad koos discgolfi väljakutega on Järva vallas veel Koigis ja Imavere, kus talvehooajal saab ka suusatada. Erinevaid tegevusi leiab aastaläbi Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuses. Imaveres on Kalmesaare talu on valmis saanud oma täiesti uue ratsamaneeži – hetkel ainsa omataolise kogu Järva vallas. See tähendab meie piirkonna ratsutajatele palju paremaid treeningvõimalusi läbi aasta, sõltumata ilmast. Uuendatud sai Järva-Jaani rannavõrkpalli väljak. Järva-Jaani spordihoones viidi läbi põranda renoveerimistööd. Tööde käigus lihviti olemasolev põrand ning eemaldati vanad jooned. Seejärel kanti põrandale uued märgistused võrkpalli, korvpalli, jalgpalli ja saalihoki mänguväljakute jaoks. Lisaks lisati uued lakikihid ning saali keskringi kaunistab nüüd Järva valla logo. Uue arenguna paigaldasime see aasta pallikastid Järva valla suuremate asulate spordiväljakutele (Imavere, Koigi, Koeru, Vao, Järva-Jaani, Ervita, Aravete, Albu, Ambla ja Peetri). Pallikastid on täidetud pallidega ning toimib põhimõttel – võta, mängi, tagasta!

Aravetel on tegevust alustanud kaks uut spordiringi tõstespordiga tegeleb Erik Kuningas ja poksitreeninguid viib läbi poksiklubi Kalev

Võistkonna aladest olime esindatud Eesti Võrkpalli Rahvaliigas kolmevõistkonnaga (mees-, nais- ja segavõistkond). Kõik võistkonnad jõudsid alagrupimängudest playoffidesse, kuid seekord finaalturniirile ei jõudnud.

Korvpallis võitis Järva Valla Spordikeskus/Aravete III koha Eesti Optibet rahvaliiga finaalturniiril ja Järvamaa meistrivõistlustel 2. koha.

Aastaid on huvilised ka Koerus Dartsi mänginud. 8. märtsil toimusid Koerus edukalt juba 18. korda Järva Valla karikavõistlused dartsis. Osalejaid oli rekordiliselt palju – 53 mees- ja 21 naisnooleviskajat üle Eesti. Dartsi klubi jaoks oli aasta silmapaistev tänu kahele tublile sportlasele. Merlis Saul saavutas kolmanda koha nii Järva Valla karikavõistlustel kui ka Eesti IX meistrivõistlustel Tallinnas. Tarmo Saar tegi samuti suurepärase esituse, jõudes Järva Valla karikavõistlustel kolmandale kohale ja saavutades II koha Eesti Meistrite Liigas, kuhu kvalifitseerus 8 Eesti parimat nooleviskajat.

Saalihokis osales Järva-Jaani naiskond Eesti Naiste Energialiigas ja saavutas 7. koha lisaks osaleti seenioride segavõistkonnaga N35+ ja M45+ võistlustel. Järva-Jaani kasvandikest on sirgunud Sparta ja EMÜ meistriklubide mängijad. Merliin ja Melani Arusalu on 2025. aasta Eesti meistrid ning osalesid ka koondise laagrites. Väravavaht Merliin Arusalu osales 2025. aastal Eesti koondisega kvalifikatsioonivõistlustel Lätis. EMÜ mängija Stella-Maria Link osales 2025. aasta maailmameistrivõistlustel koondisega Tšehhis, kus naiskond saavutas 12. koha.

2025. aasta oli jalgpalliklubil FC Järva-Jaani jaoks suur muutuste aeg. Tuumikgrupp, kes klubi veavad, võtsid klubi arendamise tõsiselt käsile, jagati vastutusvaldkonnad ning ühiselt viidi meeskond uuele tasemele. Sportliku poole pealt lisandus treenerina Veiko Kurim, kes ka 90ndate keskel Järva-Jaani poistega tegeles. Meeskonnaga lisandusid mitmed mängijad, kes kõrgemal tasemel mänginud- Ervin Kõll, Timo Lomp, Andre Mägi, Kristjan Kurim. Lisaks veel mitmed mängijad, kes ennast heast küljest näitasid. Tänu heale meeskondlikule tööle suudeti 3. liiga põhjatsoonis saavutada 2. koht, mis on FC Järva-Jaani parim tulemus läbi ajaloo. Lisaks alustati treeningute andmist noortele Koerus ja Järva-Jaanis.

Infrastruktuuri poole pealt tehti ka suur samm edasi. Kasekopli staadionile lisandusid uued turvavõrgud koos toetajate logodega, renoveeriti tribüüni, laiendati parklat, püstitati lipumast ja kõige olulisema muudatusena ehitati riietumisruumid nii meeskondadele kui ka kohtunikele.

Tehnoloogilise poole pealt ja publiku kaasamise poole pealt saadi klubile poole hooaja pealt VEO-kaamera, millega hakati nii kodu kui võõrsilmängudelt edastame otseülekandeid mängudelt.

Kodumängude keskmine publikunumber oli 155, mis jääb alla vaid Premium liiga klubidele ja mõnele esiliiga satsile. Suurima publikunumbri tõi maakonna derby Türi vastu, kus sündis ka meie läbi aegade publikurekord 202 inimesega.

Edukalt võistlevad ka meie vallas noortega toimetavad spordiklubid. RRSuusaklubi saavutas murmasuusatamise karikaetappidel hooajal 2024/2025 väikeste klubide arvestuses I koha. Klubi kasvandik Õnnela Rodandau võitis U23 Eesti meisrivõistlustel kolm kuldmedalit, sellest aastat asus ta õppima ja treenima USA-sse. Noori treenib Meelis Aasmäe.

SK Vargamäele möödus aasta väga edukalt. Kokku võideti Eesti meistrivõistlustelt 39 medalit, neist 28 olid kuldsed. 2025 aastal püstitas Leho Pent kaks Eesti rekordit ja SK Vargamäe neiud koguni 46 uut Eesti rekordit. Klubide arvestuses võitsid SK Vargamäe naised ETL 2025 aasta kokkuvõttes 1. koha ja mehed 2. koha. Korda läks tänavu ka võita võistkondlikult kodus korraldatud rahvusvaheline Albu Cup. Absoluutvõitja sellel võistlusel, meie klubi mees Leho Pent. Klubi parima arengu on meestest tegi Daniel Purk ja naistest Carolin Jalast. Noori treenib Ahti Uppin.

Maadlusklubi Järvamaa Matimehed võistlesid sellel aastal kõikide vanusegruppide (U15, U17, U20, täiskasvanud) Eesti meistrivõistlustel. Kokku võideti 19 medalit, neist 17 noorte klassides ja kaks täiskasvanutes. Märkimist väärib Kennet Künnarpuu esimene meistritiitel täiskasvanute klassis. 2025 aastal korraldati ka klubisisene võistlus, kus osales 81 noort. Võistlustel kuulutati välja 2025 klubi parim noorteklassi maadleja ja parim täiskasvanud maadleja. Parimaks nooreks valiti Karl Kirsimets ja täiskasvanuks Kennet Künnarpuu. Noori treenivad Jaak Tammik ja Aivo Nugis.

Väga häid võistlustulemusi tegid ka Järva valla individuaalalade sportlased. Andri Matrov tuli neljakordseks Eesti meistriks kuulitõkes ja tegi ka rekordiparanduse, milleks on 18.52m. Edukas aasta oli ka Kätlin Piirimäele, kes võitis Eesti meistrivõistlustelt kulla ja hõbeda kuulitõukes. Ilmar Udam sai hakkama suusatamise hat trickiga, ta tuli kolmel suusalal (murdmaasuusatamine, laskesuuusatamine ja suusaorienteerumine) Eesti veteranide meistriks. Mehis Udam jätkas 2025 aastal treenimist Norras Team Intersport juures. Võistlustel saavutas märtsis juunioride MMil 11. koha. Mehis tõi Eesti teatemeeskonna MK-l finishisse korra 9. ja korra 10. kohal. 2025 sügisel algas ta hooaeg paraku haigestumisega ja seni on ta saanud teha IBU Cupil mõned stardid, parimaks 44 koht.

Maanus Udam valiti 2025 kevadel järelkasvukoondisesse, treeningud muutusid uue norralasest treeneri juhendamisel märkimisväärselt ja seda on ka sõidukiirusest näha. Maanus sai septembris suvebiathloni eestikatel 2. koha ja oli detsembris IBU Junior Cupil 36. ja 37.- eestlastest parim. Suurepäraseid tulemusi näitasid ka suusatajad õed Keidy ja Kaidy Kaasiku. Osaleti mitmetel MK-etappidel ja maailmameistrivõistlustel Trondheimis, kus parimad tulemused saavutati naiste teatesõidus (4×7,5km) ja naiste teatesprindis klassikatehnikas.

Võideti mitmeid medalied ka Euroopa meistrivõistlustelt. Märkimisväärsed tulemused saavutas ka jõutõstja Kalju Abner saavutades Euroopa meistritiitli klassikalises lamades surumises, tehes ka uued M2 ja M3 vanuseklassi Eesti rekordid (172,5kg). Lisaks võitis Kalju Norras Drammenis toimunud maailmameistrivõistlustel jõutõstmises kuld- ja hõbemedali.

Rannavõrkpallis saavutasid suurepärase tulemuse Taavi Leinart ja Silver Süld, kes võitsid hõbemedalid Euroopa veteranide meistrivõistlustel rannavolles, võistlused toimusid Itaalias Pescaras.

Järva valla traditsiooniks on saanud ka osalemine Eesti omavalitsuste suve- ja talimängudel. Suvemängud toimusid Kambja vallas, kus osales kokku 54 omavalitsust. Järva vald saavutas üldarvestuses tubli 14. koha, suurte valdade (üle 8000 elaniku) arvestuses aga 9. koha. Järva valda esindas 60 sportlast, kes näitasid mitmetes alades väga häid tulemusi. Olime esindatud 11nel spordialal.

1.-2. märtsil 2025 toimusid Tartu vallas 15. Eestimaa talimängud, kus osalesid ka Järva valla sportlased. Spordialadest olid seekord esindatud murdmaasuusatamine, suusaorienteerumine, vabamaadlus, naistemaadlus, mälumäng, lumelauasõit, kabe, lauantennis, õhkpüssist laskmine ja KOV juhtide võistlus. Parimad tulemused tehti maadluses, kus saavutati 1. kohad vabamaadluses ja naistemaadluses. Väga tugeva tulemuse tegid ka meie valla suusatajad, kes saavutasid 2. koha. Üldarvestuses saavutas Järva vald 6. koha. Suurtest omavalitsusest 5. koha. Tegemist on Järva valla parima tulemusega Eestimaa Talimängudelt.

Järva Valla Spordikeskus soovib tänada meie ettevõtjaid ja aktiivseid spordiklubisid ja inimesi, kes panustavad palju, et sporditegevus oleks Järva vallas atraktiivne.

Toetajad: Thermoarena OÜ, Graanul Invest, Fibenol, Farm24, Kirsimari, Weber/Saint Gobain, Cramo, E-piim, AS Natural, AS Konesko, Tammelaks, Hunnting Grupp (Jäägri Villa), Rakvere Metsaühistu ja Järva Vallavalitsus. Eraldi tunnustust väärib AS Konesko, kes tegutseb Järva vallas, keda Eesti Olümipakomitee tunnustas 2025 aasta Spordisõbra tiitliga.

Aitäh toetajatele ja kaasaelajatele.