„Neli aastat tagasi sai kohtunik Aravete spordihoones korvpallimängu ajal tugeva infarkti ja suri,“ kirjeldas elustamisaparaatide saamislugu Järva valla spordikeskuse juhataja Jaak Tammik. Ta lisas, et keegi ei tea, kas elustamisaparaat oleks kohtuniku päästnud, kuid kindlasti oleks siis võimalusi olnud rohkem.
17. novembril astuti samm lähemale kogukondlikule turvalisusele, kui Aravete ja Koeru spordikeskuses viidi läbi koolitused automaatsete väliste defi brillaatorite (AED) kasutamise kohta. Üritus tõi kokku sporditreenerid ja instruktorid, kes soovisid omandada oskuse käsitseda elustamisaparaati. Koolitust viis läbi Mihkel Siitam (pildil).
Koolituse käigus said osalejad praktilisi teadmisi, mis võivad ühel päeval päästa kellegi elu. Võimalus AED-aparaate kasutada on eriti oluline kohtades, kus esmaabi tulek võib võtta palju aega. Lisaks tehnilistele oskustele said osalejad meelde tuletada ka üldised elustamistõed ning proovida neid mannekeeni peal. „Jätkame elustamisega seni, kuni inimene näitab elumärke või kiirabi tuleb,“ sõnas Siitam ja täiendas, et pausi elustamisel jätta ei tohiks ning kuna inimene südamemassaaži efektiivselt üle kahe minuti teha ei jaksa, tuleks vahepeal inimesi vahetada.
„Tänapäeval tehakse suust suhu hingamist vähem, sest seal on risk abiandja tervisele,“ jätkas ta õpetust ja täiendas, et küll on AED-masina juures olemas mask, millega seda teha, kuid pigem soovitab ta siiski selliselt abi anda ainult lähisugulastele. „Kui kannatanul on olnud tugev hapnikupuudus, näiteks uppumisel, siis võib sellest kasu olla, muudel juhtudel piisab südamemassaažist. „Suuremates hoonetes võiks kindlasti keegi kiirabile vastu minna,“ rõhutas Siitam.
AED on elustamisaparaat, mis võib olla otsustava tähtsusega südame seiskumise korral, aidates anda kiiret ja efektiivset abi. Koolituse eesmärk oli tutvustada osalejatele AED-aparaadi toimimise põhimõtteid, õpetada, kuidas aparaati õigesti kasutada ning anda praktilisi näpunäiteid elustamisprotseduuri kohta. Praegu võib kohata AED-masinaid näiteks kaubanduskeskustes ja muudes avalikes ruumides. Siitam rõhutas, et AED-masina kasutamisega peaks hakkama saama igaüks, sest aparaat õpetab sisuliselt ise, kuidas midagi teha. Nii räägib ta eesti, vene ja inglise keeles,
olemas on eraldi funktsioon alla kaheksa-aastastele ning masin näitab ette ka õige rütmi. „AED-masina küljes on ka kott ja väike õpetus. Kotikeses vajalikud asjad – žilett, puhastusvahendid ning ka käärid, et riided katki lõigata.
„Säilitage rahu, jälgige juhiseid, eemaldage patsiendi rinnakult riided, paigaldage elektroodid,“ alustab AED-masin rääkimist. „Ärge puudutage patsienti, südametegevuse analüüsimine, elektrišokk on näidustatud,“ jätkab ta. Siitami sõnul saab masin ise aru, kas elektišokk on näidustatud ning kui ei ole, siis ta seda ka ei tee.„Üldiselt masin õpetab ning ka kiirabi annab vajalikud juhtnöörid.“Need elupäästvad seadmed paigaldati samal päeval Aravete, Järva-Jaani, Koeru, Koigi ja Imavere spordihoonetesse, suurendades oluliselt kogukonna võimekust hädaolukorras reageerida.

Spordikeskusesse soetati elustamisaparaadid LEADER-i meetme abil, kust Järva vallavalitsus sai toetust 5232 eurot. „Kuna sinna LEADER-i tegevusrühma Imavere ei kuulu, siis ostsime neile eraldi elustamisaparaadi, mis maksis 1318 eurot,“ selgitas Tammik ja lisas , et soov oli kogu
piirkond ära katta.

Teate edastas Maris Praats
Foto: Maris Praats