Spordiaasta algas seekord teistmoodi, kui varasemalt. Uuest aastast alustas tööd Järva Valla Spordikeskus. Järva Valla Spordikeskus haldab spordivaldkonda Järva vallas. Keskuse alla kuulub viis hoonet: Aravete spordihoone, Järva-Jaani spordihoone, Koeru spordihoone, Koigi spordihoone ja Imavere spordihoone. Lisaks Järva vallas asuvad spordirajatised (suusa- ja kettagolfi rajad, mängu- ja tenniseväljakud, palliplatsid ja kergejõustikustaadionid), mida vallas on 71, lisaks juurde laste mänguväljakud. Spordikeskuse all töötavad sporditöötajad: Taiga Laur, Saima Kams, Kalvi Arusaar ja Leo Matikainen, lisaks juurde ka hoonete abipersonal. Järva Valla Spordikeskuse infod (spordikalender, tulemused, uudised, pildigaleriid) kajastatakse keskuse kodulehel www.jarvavallasport.ee.

Aastal 2022 jätkasime spordihoonete broneerimissüsteemi (booklux) edasiarendamisega, sellest aastast saavad Järva-Jaani spordihoone kliendid osta omale võimlapääsme läbi broneerimissüsteemi, varasemalt oli see võimlaus Koerus. Uuel aastal jätkame sama arendusega ka Koigi spordihoones.

Kevadel sai hooldatud ka Järva vallas asuvad (Imavere, Koeru, Järva-Jaani ja Ambla) jalgpalliväljakud. Väljakud õhutati, tasandati, lisati liiva, muru ja väetist.

Sügisel valmis laste rõõmuks kaks uut atrakatsiooni. Lastemänguväljak Albusse (Männil) ja Käsukonda madalseiklusrada.

Oktoobris ja novembris on ettevalmistatud Järva valla suusarajad ja lume tulekuks valmis. Sellel aastal on lisandunud ka kaks uut suusarada – Koiki ja Imaverre. Koigis asub terviserada spordihoone taga ja on umbes 800 meetrit pikk. Rada valmis selle aasta mai lõpus. See sai võimalikuks tänu sellele, et OÜ Thermoarena laienes ja ettevõttes valmisid uued laoplatsid. Nende välja kaevatud pinnast sai kasutada terviseraja tegemiseks. Nüüd saab rada järk-järgult arendama hakata. Lisaks uuele rajale on Koigis suusatingimused paranenud tänu rajatehnika soetamine. Varem Aravetel kasutuses olnud lumesaan hakkab loodusliku lume olemasolul suusaradasid korras hoidma Koigis. Imaveres sai seoses kettagolfi väljaku rajamisega pööratud rohkem tähelepanu terviseraja hooldusele, viimased kaks aastat on seal tehtud võsa- ja niitmistöid. Piirkonda on tekkinud juurde ka võimekust talvel suusaradasid hooldada. Praegu on olukord selline, et umbes 1,3 kilomeetri pikkune Imavere terviserada peaks aasta läbi kasutajasõbralik olema.

Ka Aravetel on uuendusi. Aravetel hoiab nüüd radu korras uus lintidega ATV. Masinaparki täiendati valla eelarvest. Sellel talvel tulevad hooldatud suusarajad Aravetele, Järva-Jaani, Koeru, Koiki ja Imaverre. Neist valgustatud on Aravete (2 km), Järva-Jaani (2 km) ja Koeru (2,7 km).

Spordiaasta algus sai käima lükatud traditsioonilise Järva valla suusaseeria võistlusega, mis koosnes kuuest etapist, uuendusena oli eraldiarvestus suusakrossis, mis on väga tähtis tehniliste oskuste parandamisel, millele peeti eraldiarvestust. Etapid toimusid neljal erineval Järva vallas asuval valgustatud suusarajal. Kokku osales Järva valla suusaseeria etappidel 105 suusahuvilist.

Veebruarikuus panid Eestimaa sportlikud omavalitsusjuhid end proovile Järva vallas, kui korraldasime 18. Eesti omavalitsusjuhtide talvise mitmevõistluse koostöös Järvamaa Spordiliidu ja Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskusega. Võistlusalad toimusid Aravetel ja Valgehobusemäel. Mõõtu võeti korvpalli täpsusvisetes, sulgpallis, jõualal (kohvrite kandmises), kettagolfis, suusatamises, nooleviskes, kabes, lumelaua/mäesuusatamises, uisutamises ja ATV krossis.

Järva valla esindus oli kohal ka 14. Eestimaa Talimängudel Alutagusel. Parimad tulemused tegid jällegi murdmaasuusatajad, eesotsas Kaarel Kasper Kõrge, Keidy ja Kaidy Kaasikuga, kui Järva vald võitis juba kolmandat aastat järjest suusatamise.

Traditsiooniliselt sai ka alustatud Järva valla võrkpalli rahvaliigaga, kus osales seitse segavõistkonda (Käravete, Aravete, Ambla, Järva-Jaani, Koeru, Imavere ja Järva Vallavalitsus). Mängud toimusid Järva valla spordihoonetes, kokku mängiti 28 võistlusmängu, milles osales üle 70ne mängija. Finaaletapp toimus Imavere Spordihoones, kus võidukarika viis koju Aravete võistkond.

Kevadel alustas neljandat hooaega jooksusari „Järvamaa Järvede Jooksud“, kus toimus 14 etappi, millest  pooled toimusid Järva valla veekogude ümbruses (Käravete, Preediku, Väinjärv, Järva-Jaani tehisjärv, Mägede, Rava, Eistvere). Head meelt teeb, et anutud jooksuvõistluse vastu on suurhuvi, kokku osales 481 jooksjat ja osaluskordi tuli 1201.

Esmakordselt sai korraldatud aprillikuus sammumisvõistlus. Võistluste eesmärk oli teha ajavahemikul 01.04-30.04 igapäev vähemalt 6000 sammu. Võistlusest võttis osa 129 osalejat üheskoos koguti 20 247 266 sammu. Eesmärgi täitnute vahel loositi välja kolm valla meenekomplekti. Uuel aastal on plaan koostöös Järvamaa Spordiliidu, Paide linn ja Türi vallaga korraldada Liikumisaasta raames sarnane sündmus.

11. juuni korraldasime Aravetel 11. Järva Suvemängud. Võistlustest võtsid osa Järva valla, Türi valla ja Paide linna sportlased. Kokku osales võistlustel ca 250 võistlejat, kellest 117 olid Järva vallast. Võistlusest väljus võitjana Järva vald.

Suveperioodil alustasid aktiivselt erinevad rannavolleturniirid harrastajatele Amblas, Aravetel, Koerus ja Imaveres. Järva Valla Suvevolle võidu saavutas esmakordselt Käravete võistkond, võistluses võttis osa kuus segavõistkonda. Hea meel on tõdeda, et võrkpall on jätkuvalt atraktiivne, seda näitab ka mitmete uute rannavolle võistluste lisandumine.

Järva valla sportlased võistlesid edukalt 9.-10. juulil 47. Eestimaa omavalitsuste suvemängudel Käärikul. Võistlustel osales 55 omavalitsust üle Eesti. Üldarvestuses saavutas Järva vald tubli 14. koha, suurte valdade (üle 8000 elaniku) arvestuses 11. koha.  Järva vald oli esindatud 58 võistlejaga järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, discgolf, mälumäng, petank, köievedu, juhtide võistlus, orienteerumine ja spordijuhtide võistlus.

Parima tulemuse suvemängudel tegi köieveo meeskond, kes alistas kõik oma vastased ja tasuks 1. koht. Esimese koha võitis ka juhtide võistluses Järva vallavanem Toomas Tammik ning ka spordijuhtide võistluse võit tuli Järva valda.

Järva vallast osales sellel hooajal Eesti meistrivõistlustel jalgpallis madalamates liigades kaks võistkonda. III liiga lõuna piirkonnas mängis SK Imavere jalgpalli võistkond. Hooaeg lõpetati alagrupis tubli 4. kohaga. III liiga ida piirkonnas saavutas FC Järva-Jaani jalgpallivõistkond 10. koha.

Eesti võrkpalli Rahvaliigas osaleb eeloleval saalivõrkpalli hooajal kolm Järva Valla Spordikeskuse võistkonda (naiskond, meeskond ja segavõistkond).

Üle mitme aasta oli väga sündmusterohke spordiaasta, kus koroona ei seganud spordirahvast ja korraldatud kui ka osaletud väga paljudel spordisündmustel. Loodame, et spordirahvas saab sama sportlikult jätkata ka järgnevatel aastatel jätkata. Nii tegus spordiaasta on saanud võimalikus tänu meie koostööpartneritele.

Aitäh Teile Farm24, AS Konesko,  AS Natural, Tammelaks, Saksiir, Metstaguse Agro OÜ, Kaurits, Riinek OÜ, Weber Saint-Gobain, Cramo,  E-piim, Hunnting Grupp (Jäägri Villa), OÜ Liiten Grupp, Idakeskus OÜ, Tööriistamarket, Rakvere Metsaühistu, Kris Arendus OÜ ja Järva Vallavalitsus.